Tsink
Tsinki saadakse toiduga, sisaldub punases lihas, kalas, mereandides, munas, täisteratoodetes, pähklites, rosinates, seemnetes, pärmis. Tsingi depood organismis on lihastes ja luudes, sisaldub ka nahas, spermatosoidides ja silma võrkkestas. Tsink on kofaktor ligi 300-s ensüümis ja on vajalik organismi kasvuks, loote arenguks, spermatogeneesiks, immuunsüsteemi toimimiseks, naha terviklikkuse säilitamiseks, haavade paranemiseks, juuksekasvuks jm. Tsingi ainevahetus organismis on seotud raua ja vasega, mistõttu rauapreparaatide tarvitamisel võib väheneda tsingi imendumine. Tsingi suurem sisaldus omakorda takistab vase imendumist ja soodustab vase eritumist (nt . Wilsoni tõve ravi). Tsingi puudusel on suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele, haavad paranevad halvasti, tekib juuste väljalangemine, kõhulahtisus, nägemishäired jm. Lastel tekib kasvupeetus ja sugulise küpsemise häired.
Tsingi mürgistus esineb harva, nt. keevitajatel (aurude sissehingamisel) ja suukaudsel või parenteraalsel üledoseerimisel. Mürgistuse korral tekib kõhuvalu, iiveldus, oksendamine.
