Vask
Mikroelement, mida inimene saab toiduga, sisaldub lihas, maksas, ubades, teraviljas, mereandides jm. Vask imendub peensooles, seondub albumiiniga ja transporditakse maksa. Maksas toimub vase seostumine tseruloplasmiiniga, mis on vereplasmas vase transportvalk. Vask soodustab raua ainevahetust, osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide küpsemisel, kuigi ta ise hemoglobiinimolekuli koostisse ei kuulu. Vask on oluline hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdatiivset toimet. Vask on vajalik side- ja luukoe moodustamiseks, melaniini sünteesiks, kesknärvisüsteemi talitluseks ja vereloomeks.
Vase madalate väärtuste põhjuseks on toitumishäired (parenteraalne toitmine), ravimite- kortikosteroidide tarvitamine, neeruhaigused, tsüstiline fibroos, pärilik vasedefitsiit. Vase puudus organismis põhjustab aneemiat, vereloome häireid, luude hõrenemist, lastel luude kasvu häireid, lihasnõrkust, soodustab vastuvõtlikkust infektsioonidele, häirib veresuhkru ja kolesterooli ainevahetust, põhjustab depigmentatsiooni (eriti juuste).
Oluline on vältida pikaajalist kokkupuudet vaseühenditega, need on inimesele toksilised. Kõrgenenud väärtused esinevad ka mitmete haiguste korral – krooniliste infektsioonide, maksahaiguste, aneemiate, kilpnäärme haiguste, verehaiguste, suukaudsete kontratseptiivide kasutamisel jm. Vase intoksikatsiooni sümptomiteks on kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, neuroloogilied häired.
Vasesisalduse määramine on oluline kaasasündinud vase ainevahetushäire ehk Wilsoni tõve diagnostikas.
