Laktoosi- ja gluteenitalumatuse pakett 49 €

  • Kas minu kroonilised kõhuvaevused (kõhulahtisus, seedehäired) ja kaalulangus võivad olla tingitud teraviljatalumatusest (tsöliaakiast)?
  • Kas pärast piimatoodete tarbimist tekkiv ebamugavustunne, kõhugaasid, -lahtisus ja -valu viitavad laktoositalumatusele?
  • Kas minu laktoositalumatus on geneetiliselt päritud häire või on see mõne teise gastrointestinaalse haiguse (tsöliaakia, ärritatud soole sündroom, Crohni tõbi) sümptomiks?
Pakett koosneb 4 analüüsist, mille tulemused aitavad saada ülevaadet organismi hetkeseisust. Küsimuste korral soovitame tellida lisaks laboriarsti konsultatsiooni.


Tsöliaakia ehk gluteensensitiivne enteropaatia (ehk teraviljatalumatus) on autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Teraviljades sisalduvate valkude (gluteen) toimel tekkiv  autoimmuunne reaktsioon tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, mille tagajärjeks on soolehattude kahjustus ja sageli ka nende kadumine (atroofia). Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete (valgud, lipiidid, süsivesikud), vitamiinide, mineraalainete imendumishäired ja nende vaegus organismis. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.

Tsöliaakia võib kliiniliselt avalduda igas vanuses, kuid sagedamini tekib vanuses 6-st elukuust kuni 2 aastani (58-77% juhtudest) ja 20 – 40 eluaasta vahel. Diagnoosimata kauakestnud haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Skriiningtestide positiivsuse korral tuleb pöörduda raviarsti poole edasisteks uuringuteks.

Koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade ja immuunoglobuliin A määramine on esmane skriininguuring tsöliaakia diagnoosimiseks üle 2 aastastel inimestel. Alla 2 aastastel väikelastel on oluline haiguse avastamiseks määrata lisaks ka deamideeritud gliadiinivastaseid IgA ja IgG antikehi.

NB! Vereproov tuleks anda enne gluteenivaba dieedi alustamist. Juhul kui olete juba gluteenivaba dieediga alustanud, tuleks enne gluteenitalumatuse analüüside andmist 6 nädala jooksul iga päev süüa neli viilu saia või vastavas koguses analoogset gluteeni sisaldavat toiduainet.

Hüpolaktaasia ehk piimatalumatuse sagedaseks põhjuseks on hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru imendumishäire, mis on kõige olulisem piima talumatuse põhjus täiskasvanutel. Ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsuse tõttu peensooles jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning kõhulahtisust). Laktaasi abil lagundatakse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Laktaasi puudulikkuse korral ei lagundata laktoosi täielikult, mille tõttu satub imendumata laktoos peale piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora abil see lagundatakse. Tekkivad gaasid ning happed ärritavad soolestikku ning kutsuvad esile ebamugavustunde. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust, -puhitusest kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Hüpolaktaasia võib olla primaarne või sekundaarne.

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tase langeb ja koos sellega väheneb võime seedida suurt kogust piima. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%. See on kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Haigus ei ole ravitav, kuid sümptome on võimalik ära hoida õige toitumisega.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom ja teistest haigustest. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

NB! Laktoosi taluvuse testimiseks tuleks varuda vähemalt 1h. Testimiseks peab patsient jooma laktoosi lahust ja kogu protseduuri jooksul võetakse veeniverd kolm korda. Kindlasti peaks enne testimist olema vähemalt 12h söömata-joomata.

Laktoositalumatuse testi tehes võivad inimestel, kes on laktoositalumatud, tekkida peale laktoosi lahuse joomist ajutised ebameeldivad seedesüsteemi häired: kõhugaasid, kõhupuhitus, kõhulahtisus jt.

Paketi tulemused valmivad kuni 5 tööpäeva jooksul.
Immunoglobuliin A
Koe transglutaminaas IgA
Hüpolaktaasia täiskasvanutel – LCT geeni c.-13910C>T variant
Laktoosi taluvuse proov, kompleksanalüüs