Laktoosi- ja gluteenitalumatuse (tsöliaakia) pakett 67 €
- Kas minu kroonilised kõhuvaevused (kõhulahtisus, seedehäired) ja kaalulangus võivad olla tingitud teraviljatalumatusest (tsöliaakiast)?
- Kas pärast piimatoodete tarbimist tekkiv ebamugavustunne, kõhugaasid, -lahtisus ja -valu viitavad laktoositalumatusele?
- Kas minu laktoositalumatus on geneetiliselt päritud häire või on see mõne teise gastrointestinaalse haiguse (tsöliaakia, ärritatud soole sündroom, Crohni tõbi) sümptomiks?
Pakett koosneb 4 analüüsist, mille tulemused aitavad saada organismi hetkeseisu kirjeldavat informatsiooni eelloetletud küsimustele vastuste leidmiseks. Tulemused edastatakse koos laboriarsti kirjaliku kommentaariga. Lisaks sellele võtab 5 tööpäeva jooksul alates tulemuste saabumisest sinuga telefoni teel ühendust laboriarst, et analüüside tulemusi põhjalikumalt selgitada ja vajadusel anda nõu edasisteks tegevusteks.
Tsöliaakia ehk gluteensensitiivne enteropaatia (ehk teraviljatalumatus) on autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Teraviljades sisalduvate valkude (gluteen) toimel tekkiv autoimmuunne reaktsioon tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, mille tagajärjeks on soolehattude kahjustus ja sageli ka nende kadumine (atroofia). Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete (valgud, lipiidid, süsivesikud), vitamiinide, mineraalainete imendumishäired ja nende vaegus organismis. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.
Tsöliaakia võib kliiniliselt avalduda igas vanuses, kuid sagedamini tekib vanuses 6-st elukuust kuni 2 aastani (58-77% juhtudest) ja 20 – 40 eluaasta vahel. Diagnoosimata kauakestnud haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Skriiningtestide positiivsuse korral tuleb pöörduda gastroenteroloogi poole edasisteks uuringuteks.
Gluteenivaba dieedi ja tsöliaakia kohta saad põhjalikumalt lugeda Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehelt.
Koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade ja immuunoglobuliin A määramine on esmane skriininguuring tsöliaakia diagnoosimiseks üle 2 aastastel inimestel. Alla 2 aastastel väikelastel on oluline haiguse avastamiseks määrata lisaks ka deamideeritud gliadiinivastaseid IgA ja IgG antikehi.
Hüpolaktaasia ehk piimatalumatuse sagedaseks põhjuseks on hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru imendumishäire, mis on kõige olulisem piima talumatuse põhjus täiskasvanutel. Ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsuse tõttu peensooles jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning kõhulahtisust). Laktaasi abil lagundatakse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Laktaasi puudulikkuse korral ei lagundata laktoosi täielikult, mille tõttu satub imendumata laktoos peale piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora abil see lagundatakse. Tekkivad gaasid ning happed ärritavad soolestikku ning kutsuvad esile ebamugavustunde. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust, -puhitusest kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Hüpolaktaasia võib olla primaarne või sekundaarne.
Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tase langeb ja koos sellega väheneb võime seedida suurt kogust piima. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%. See on kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Haigus ei ole ravitav, kuid sümptome on võimalik ära hoida õige toitumisega.
Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom ja teistest haigustest. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.
Laktoositalumatuse testi tehes võivad inimestel, kes on laktoositalumatus, tekkida peale laktoosi lahuse joomist ajutised ebameeldivad seedesüsteemi häired: kõhugaasid, kõhupuhitus, kõhulahtisus jt.
NB! Diabeetikutel on proovi interpretatsioon süsivesikute ainevahetuse häire tõttu mitteusaldusväärne.
