Miks hakata geenidoonoriks? 25.09 2018


Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal kogutakse Tartu Ülikooli Geenivaramusse 100 000 inimese geeniproovid. Geenidoonoritele tehakse geenikaart, mille alusel saab hinnata geenidoonori teatud personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust. Saadud geeniandmed on kavas lähiaastatel põimida igapäevameditsiini osaks. Projekti eesmärk on anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis, mis võimaldab haiguste varajasemat tuvastamist, tõhusamat ennetust ja ravi.

Hetkel on projektis osalemiseks nõusoleku andnud ligi 50 000 eestimaalast. Mida rohkem on geenidoonoreid, seda paremaid järeldusi saavad teadlased teha ka Sinu tervise kohta.

 

Miks ma peaksin hakkama geenidoonoriks?

Sinu geneetiline informatsioon on elu jooksul muutumatu, mistõttu uuringus osalemisel ja saadud tagasisidel võib olla pikaaegne mõju. Geeniuuringu eesmärgiks on leida geenidoonoril sellised haigusriskid (nt soodumus diabeedi, glaukoomi, teatud südame-veresoonkonna- ja kopsuhaiguste tekkeks jne), mille realiseerumist haiguseks on võimalik elustiili muudatustega, riskinäitajate regulaarse kontrolli ja raviarstidega koostöös olulisel määral vähendada/ennetada/muuta.

Sinu tulemustest saavad kasu ka sinu lähisugulased ja lapsed. Kuna geneetilise info pärime oma vanematelt, siis saab Sinu geeniandmete põhjal hinnata kas ja millised geneetilised haigused võivad lähisugulasi ohustada.

Geenivaramu koostab kõigi geenidoonorite kohta geenikaardid parima tänapäevase tehnoloogia abil, kuid tulevikus on võimalik läbi viia ka uusi ja põhjalikumaid analüüse, et saada veelgi täielikumaid andmeid.

Lisaks sõltub personaalse tagasiside hulk meie teadlaste ja arstide parimatest teadmistest geneetilise informatsiooni ja terviseriskide vaheliste seoste kohta. Aja jooksul teadmised paranevad ja täienevad, mis võimaldab personaalse tagasiside hulka laiendada.

 

Kuidas saada geenidoonoriks?

Geenidoonoriks saamine on kõigile Eestis elavatele inimestele tasuta. Geenidoonoriks saab hakata alates 18ndast eluaastast.

Läbida tuleb kaks etappi:

SYNLABi verevõtupunktides vere loovutamiseks aega broneerima ei pea, olete oodatud teile sobival tööpäeval.

Soovituslik on olla enne geeniproovi andmist 4-6 tundi söömata ja joomata.

 

Millal saan geenitulemused teada?

Selle konkreetse (100 000 eestlast geenidoonoriks 2018) projekti raames kogutakse inimestelt geeniproovid ja koostatakse personaalsed geenikaardid. Geenikaart on piltlikult öeldes nagu röntgenpilt, mida erihariduseta inimene tõlgendada ei oska. Spetsialistid (geneetikud) aga loevad geenikaardilt kogu vajaliku informatsiooni ja koostavad selle põhjal raporti.

Täpset raportite valmimise ja tagasiside geenidoonorini jõudmise aega hetkel öelda ei saa. Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös arendatakse välja võimalused, et geenidoonoritel tekiks võimalus oma raportitega tutvumiseks ning arstid saaksid neid kasutada patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel (geenidoonori nõusolekul). Andmed tehakse kättesaadavaks tervise infosüsteemi (Digilugu.ee) kaudu. Kõige varem saavad 2018. aasta geenidoonorid tagasisidet paari aasta pärast.

SYNLABi roll selles projektis on vereproovide (geeniproovide) kogumine ja transport TÜ Geenivaramusse.