Kuidas erineb toidutalumatus toiduallergiast? 17.08 2016


Toidutalumatus nagu ka toiduallergia on organismi vastureaktsioon mingi kindla toiduaine suhtes. Erinevalt toiduallergiast, mille kutsub esile häire immuunsüsteemis, on toidutalumatuse põhjusteks sageli ka seedesüsteemi reaktsioonid.

Tihti on toiduallergia ja toidutalumatuse sümptomid sarnased. Toidutalumatust ei osata sageli seostada sümptomitega nagu väsimus, ärevus, peavalu, seedehäired, nohu, nahaprobleemid, käitumishäired, halb hingeõhk, astma, soole ärritussündroom, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, hüperaktiivsus, migreen, puhitused, ekseem jt. Lisaks on leitud seoseid toidutalumatuse ning psühholoogiliste ja emotsionaalsete probleemide tekke vahel.

Kui toiduallergia puhul võib juba väga väike kogus allergeenset toitu kutsuda esile tugeva reaktsiooni, siis toidutalumatuse puhul ei pruugi see nii olla. Mõningast kogust võib organism taluda ja alles suurem kogus tekitab seedesüsteemis probleeme ja talumatuse sümptomeid.

Toidutalumatuse sümptomid ei ole sageli nii tugevad kui toiduallergia esinemisel, kuid talumatus võib kujuneda ka raskeks ja pikaaegselt kulgevaks haiguseks. Talumatuse erinevate variantide puhul on enamlevinumateks sümptomiteks kõhuvalud, puhitused, gaasid, kõhukrambid, peavalud jm. Selline enesetunde häirumine võib oluliselt mõjutada treeninguid ja spordisaavutusi. Kui toiduallergiat võivad põhjustada paljud toiduaineid, siis talumatust põhjustavad kõige sagedamini piimasaadused, alkohol, tomat ning gluteeni (nisu) ja pärmi sisaldavad toiduained. Vaatame eestlaste seas neist enamlevinud laktoosi- ja gluteenitalumatust täpsemalt.

Gluteenitalumatus

„Tsöliaakia ehk gluteensensitiivne enteropaatia (ehk teraviljatalumatus) on geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Teraviljades sisalduvate valkude (gluteen) toimel tekkiv reaktsioon tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, mille tagajärjeks on soolehattude kahjustus ja sageli ka nende kadumine (atroofia),“ selgitab gluteenitalumatuse tagamaid meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Meeli Glükmann.

Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete (valgud, lipiidid, süsivesikud), vitamiinide, mineraalainete imendumishäired ja nende vaegus organismis. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.

Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini tekib vanuses 6-st elukuust kuni 2 aastani (58-77% juhtudest) ja 20 – 40 eluaasta vahel. Diagnoosimata kaua kestnud haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Sellest tulenevalt on oluline teha test, kui tekib tsöliaakia kahtlus. Positiivse testitulemuse korral tuleb pöörduda raviarsti poole. Kaheaastastel ja vanematel on tsöliaakia diagnoosimiseks tuleb määrata koe transglutaminaasi vastased IgA antikehad ja immuunoglobuliin A. Alla kahe aastastel väikelastel on oluline määrata lisaks deamideeritud gliadiinivastaseid IgA ja IgG antikehi.

Kui inimene planeerib gluteenivaba dieeti, on oluline vereproove anda enne seda, et selgitada välja kas üldse on talumatus. Dieedi koostamisel tuleks konsulteerida toitumisnõustajatega, et vältida ohtu jätta organism ilma mõningatest vajalikest ainest.

Laktoositalumatus

Dr Glükmann räägib hüpolaktaasiast ehk piimatalumatusest nii: „Sagedaseks põhjuseks on hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru imendumishäire, mis on kõige olulisem piima talumatuse põhjus täiskasvanutel. Ensüüm laktaasi vähenenud aktiivsuse tõttu peensooles jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning -lahtisust).“

Laktaasi abil lagundatakse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Laktaasi puudulikkuse korral ei lagundata laktoosi täielikult, mille tõttu satub imendumata laktoos peale piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora abil see lagundatakse. Tekkivad gaasid ning happed ärritavad soolestikku ning kutsuvad esile ebamugavustunde. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust, -puhitusest kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Hüpolaktaasia võib olla primaarne või sekundaarne.

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tase langeb ja koos sellega väheneb võime seedida suurt kogust piima. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%. See on kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Haigus ei ole ravitav, kuid sümptomeid on võimalik ära hoida õige toitumisega.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom ja teistest haigustest. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

Doktor toob veel välja, et nii gluteeni- kui laktoositalumatuse puhul on tunnused üsna sarnased. Seetõttu olen laboriarstid kokku pannud Laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi, mis võimaldab selgitada mille suhtes talumatus esineb.

„Laktoosi taluvuse testimiseks tuleks varuda vähemalt 1h. Testimiseks peab patsient jooma laktoosi lahust ja kogu protseduuri jooksul võetakse veeniverd kolm korda. Kindlasti peaks enne testimist olema vähemalt 12h söömata-joomata,“ konsulteerib laboriarst.

Teised talumatused

Toidutalumatuse põhjusteks võivad olla ka veresoonte ja kudede seisundit mõjutavad keemilised ühendid histamiin ja türamiin. Histamiini leidub punases veinis, tomatis, spinatis, tuunikalas, lõhes, sealihas ja –maksas, konserveerituna liha- ja kalatoodetes, hapendatud toitudes, kiivis, vaarikas, papaias, banaanis, tsitruselistes, kakaos/šokolaadis.

Hiinlasi ja teisi Aasia päritolu inimesi kimbutab ensüümi alkoholdehüdrogenaasi puudulikkus, mistõttu ei kannata nemad alkoholi.

Toidutalumatust peetakse sageli moehaiguseks, mis on olulises seoses psüühikaga. Inimene tunnetab, et kõhus tekib peale teatud toiduainete tarbimist raske ja ebameeldiv tunne. Tihti jäetakse need toiduained menüüst pikemalt mõtlemata välja ja üsna tõenäoliselt tuntaksegi end paremini. Et aga teha kaugemale ulatuvaid terviseteadlikke otsuseid ning organismi ilma mõjuva põhjuseta vajalikest ainestest mitte ilma jätta, on hea tervisekäitumise aluseks eelnev testimine ning sellele järgnev vajaduspõhine tegutsemine.

Tekst: Gerly Kedelauk
Väljaanne: Ajakiri Sport
Avaldatud augustis 2016