Kui tihti tuleks tervisenäitajaid kontrollida? 31.08 2017


Millal Sina viimati oma tervist kontrollisid?

Kui vastasid „ei mäletagi,“ „ei olegi kunagi kontrollinud“, „kunagi sai mingid analüüsid tehtud“ või hoopis „muud ei tea, aga vererõhku alles hiljuti mõõdeti“, siis kuulud valdavasse enamikku. Paljud inimesed ei oma enda tervisest ülevaadet ja tegutsevad alles haigestudes. Ühest küljest ei ole mõtet tervise pärast igapäevaselt ja üleliigselt muretseda, kui mingeid vaevusi ei ole ja järgitakse teadatuntud tervislikke eluviise. Samas annab teatud regulaarsusega saadud ülevaade oma tervisenäitajatest hingerahu ja võimaldab varakult avastada või ennetada terviseprobleeme, mis võivad alata ja päris pikalt kulgeda varjatult.

Kui tihti tuleks tervisenäitajaid kontrollida?

Kui tihti tuleks tervist kontrollida, on väga individuaalne, sõltudes inimese soost, vanusest, elustiilist, töö- ja elukeskkonnast, erinevate haiguste riskitegurite olemasolust, varasemate tervisekontrollide tulemustest ja sellest, mida kontrollida.

Meestel ja naistel on mõnevõrra erinevad terviseriskid, mis tulenevad anatoomilistest ja füsioloogilistest eripäradest. Lastel on kasvueas kriitiline kõikide toitainete piisav kättesaadavus ja jälgida tuleks olulisemate vitamiinide (D ja B12) taset ning raua tagavara. Aastatega kõrgeneb risk südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi jpt haiguste tekkeks. Samas mõjutab erinevate haiguste väljakujunemist oluliselt elustiil (toitumine, liikumine, puhkeolek) ning töö- ja elukeskkond. Mõningate haiguste suhtes võib inimesel olla geneetiline eelsoodumus, teised jällegi terviseteadliku käitumisega (ohutu päikese käes viibimine, regulaarne arsti külastamine, kaitstud seksuaalvahekord jpm) ennetatavad.

Tegureid, millega arvestada on seega palju. Usaldusväärseks abiliseks on personaalne konsultatsioon arstiga, mille käigus lähtutakse varasematest terviseandmetest ning võetakse arvesse ka praegust tervislikku seisundit andmaks hinnangut, milline ja kui sage peaks olema tervisekontroll. Üldiselt võiks tervisekontrollide vahe noorel tervel inimesel olla 5 aastat. Soliidsemas eas on mõistlik intervalli lühendada 2-3 aasta peale. Terviseriskide olemasolul on soovitav kontrolle teha 1-2 aasta tagant.

Milliseid tervisenäitajaid kontrollida?

Üks võimalus hinnata oma tervislikku seisundit või haiguste tekkimise riski, on teha vereanalüüse. Tervisest ülevaate saamiseks on mõistlik alustada üldistest analüüsidest ja vajadusel, mõne tulemuse kõrvalekalde ilmnedes teha täiendavaid analüüse. Laboriarstid soovitavad esmasteks analüüsideks järgmisi näitajaid:

  • hemogramm on kompleksuuring, mis mõõdab hemoglobiini sisaldust veres ja loendab ning kirjeldab vererakud. Analüüs võimaldab teada saada vere hapniku transpordivõimekust, avastada kehvveresuse ehk aneemia olemasolu, hinnata immuunsüsteemi ühe olulise lüli seisundit ja anda esmane hinnang verehüübimisele;
  • ferritiin näitab organismi rauavarusid. Raud on vajalik nt südame-, lihaskoe- ja närvikoe normaalseks talitluseks. Raua madal tase võib olla näiteks väsimuse põhjuseks;
  • C-reaktiivne valk (ehk CRP) võimaldab tuvastada põletikke ja aitab hinnata südame-veresoonkonna haiguste riski;
  • glükoosi ja glükohemoglobiini väärtused peegeldavad süsivesikute ainevahetust ja võimaldavad avastada suhkruhaigust ehk diabeeti;
  • alaniini aminotransferaas (ALAT) näitab eelkõige maksarakkude seisundit;
  • kreatiniin on lihastes moodustuv jääkaine, mille korras väärtus viitab neerude normaalsele talitusele;
  • TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon sobib kilpnäärme talitluse ja haiguste esmaseks uuringuks;
  • kolesterooli, HDL- ja LDL-kolesterooli ning triglütseriidide väärtuste jälgimine võimaldab selgitada südame-veresoonkonna haiguste riski;
  • vitamiin D piisav tase on vajalik luudele ja hammastele, sooritusvõime edendamiseks jpm. Vitamiini madalat taset seostatakse mitmete haiguste (diabeet, kõrgenenud vererõhk, autoimmuunhaigused jne) tekke riskiga. Teades vitamiini sisaldust veres, saab madala väärtuse korral võtta lisaks vajaliku koguse vitamiin D3 preparaati.

Kuidas neid kontrollida?

Oma tervise eest vastutab iga inimene ise. Koostöös pere- ja eriarstidega on võimalik erinevaid uuringuid tehes leida põhjus tervisemuredele ja saada vajadusel ravi või soovitusi elustiili muutmiseks. Kui perearsti juurde minekuks puudub võimalus või soov, saab omaalgatuslikult teha vereanalüüside põhist tervisekontrolli ka laboris. Meditsiinilaboris SYNLAB töötavate laboriarstidega saab konsultatsiooni käigus välja valida sobivad analüüsid ning need koheselt tellida ja teha lasta. Laboriarsti konsultatsioon on abiks ka tulemuste tõlgendamisel, elustiilis korrektuuride tegemise või spetsialisti poole pöördumise vajaduse selgitamisel.

Lihtsustamaks valikuid on SYNLAB laboriarstid koostanud Terviseriski paketi, kuhu kuuluvad ülal toodud 13 vereanalüüsi. Soliidsemas eas inimestele on soovitav lisaks jälgida analüüse, mis on koondatud 40+ mehele ja 50+ naisele mõeldud Terviseriski paketi lisapakettidesse.

Analüüside tulemused saab kuni kolme tööpäeva jooksul. Pakette saab tellida patsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE ja SYNLABi verevõtupunktidest üle Eesti.

Tekst: Annika Jürimäe, SYNLAB meditsiinilabori laborispetsialist