Kas „õhtune kerge naps“ on kahjustamas tervist? 14.02 2019


Kas „õhtune kerge naps“ on kahjustamas tervist?

Arstid soovitavad: 5 vereanalüüsi aitavad selgitada alkoholi tarvitamise mõju tervisele

Autor: laborispetsialist Annika Jürimäe

Eestis joodi 2017. aastal iga elaniku kohta 8,6 liitrit puhast alkoholi. Kuigi erinevad uuringud näitavad viimaste aastate jooksul alkoholi tarbimise vähenemist, siis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Alkohol – depressant ja 200 haiguse mõjutaja

Hinnanguliselt on teada otseselt alkoholi tarbimisest põhjustatud terviseprobleeme ligi 60, kaudselt alkoholi mõjuga seotud haigusi on aga üle 200. Võtmeroll haiguste avaldumisel on kindlasti inimese vanusel, sool, geenidel. Tõsisemad alkoholi tarbimisega seonduvad haigused on südame-veresoonkonna-, maksa-, kõhunäärme- ning neuroloogilised haigused.

Lisaks mõjutab alkoholi tarbimine välimust ja enesetunnet, rikub une kvaliteeti ja nõrgestab immuunsüsteemi. Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajalisemal tarbimisel ärevus ja stress hoopis kasvavad. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile vajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid ja sellega kaasnevaid lisakilosid.

Kuidas saada teada alkoholi tarvitamisega seotud terviseriske?

Alkoholist tingitud tervisehäired ei pruugi kaua aega endast tunda anda. Alkoholi kahjustav toime aga kuhjub. Samuti on enamus alkoholi toimest põhjustatud kaebused mittespetsiifilised, mistõttu on inimesel raske endale teadvustada, et enesetunde halvenemise põhjuseks võib olla just alkoholi mõju.

Objektiivset infot alkoholi tarvitamisest tekkinud terviseriskide kohta on võimalik teada saada teatud vereanalüüside abil:

  1. Hemogramm ja selle koosseisus määratav punavererakkude ehk erütrotsüütide keskmine maht (MCV) – alkoholi liigtarbimisel muutuvad erütrotsüüdid suurteks ja MCV väärtus on kõrge. Kõrgenenud MCV väärtus püsib umbes 3 kuud alkoholist loobumise järgselt.
  2. Gamma-glutamüüli transferaas (GGT) – maksas, kõhunäärmes ja neerudes leiduv ensüüm, mille tulemus veres suureneb alkoholi kahjustaval toimel maksale või kõhunäärmele.
  3. Alaniini aminotransferaas (ALAT) – eelkõige just maksas leiduv ensüüm, mille tulemus veres suureneb maksakahjustuse korral, viidates alkoholi liigsele tarbimisele.
  4. Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) ) – lihastes ja maksas leiduv ensüüm, mille tulemus maksakahjustuse korral samuti veres suureneb ja aitab kinnitada maksakahjustuse olemasolu.
  5. Süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) – transferriin on maksas toodetav rauda transportiv valk, mille nimetatud vormi CDT sisaldus veres suureneb kui 1 kuni 2 nädala jooksul igapäevaselt tarbivad mehed enam kui 4-6 alkoholiühikut (s.o. nt üle 2 pudeli õlle) ja naised 2-4 alkoholiühikut (s.o. nt üle 200 ml veini). Pärast alkoholi liigtarvitamise lõpetamist normaliseerub CDT tase 2 kuni 4 nädala jooksul. Kõrgenenud CDT sisaldus näitab, et alkoholi tarbimisega liialdatakse.

Kõrvalekalded analüüside tulemustes on tõsine ohumärk, kuna alkoholi tarvitamisest võivad juba olla tekkinud organsüsteemide tõsised kahjustused.

Kui kõik analüüsid on normi piires, ei saa see olla inimesele julgustuseks alkoholi tarbimist suurendada või senisel moel jätkata, vaid alkoholi tarvitamisel peab lähtuma põhimõttest, et mida vähem ja mida harvem, seda parem. Alkoholi tarbimisel pole olemas ohutut kogust.