Mida teha kui puuk on hammustanud? 2.06 2017


Soe ja päikeseline ilm toob meile ilusa aja looduses aga ka kokkupuute puukidega. Puukide kaudu levib ohtlik nakkus puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi, mis võib osutuda inimesele väga ebameeldivaks kogemuseks. Puukborrelioos on bakteriaalne nakkushaigus, mida peetakse kõige levinumaks puukide poolt levitatavaks infektsiooniks Euroopas. Terviseameti andmetel registreeriti 2016. aastal 1420 puukborrelioosi haigestumise juhtu. Et puukborrelioos ei muutuks krooniliseks, tuleks seda varakult diagnoosida. Seetõttu on oluline teada, mida puugihammustuse korral ette võtta ning millal ja kuidas väljakujunenud haiguse korral ennast testida.

Kellel on suurim oht nakatuda? Eestis diagnoositakse haigust enim Harju-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal, kuid ohupiirkonnaks tuleb pidada kogu Eestit. Suurem puugihammustuse oht on puugiohtlikus piirkonnas viibivatel inimestel, näiteks matkajatel, jahimeestel, talunikel, metsatöölistel, kalastajatel jne. Põhjus on väga lihtne. Puugid varitsevad niisketes ja varjulistes kohtades – metsas, metsaserval ja puisniitudel. Neid võib kohata ka rohu sees, kust nad ohvri riietele klammerduvad ning sealt edasi ronivad, et leida sobiv koht kehal hammustamiseks.

Kuidas vältida nakatumist? Kõige parem viis haigestumise riski vähendamiseks on hoiduda puugihammustuse eest vältides piirkondi, kus esineb puuke ning kandes heledat pikkade varrukatega kaitsvat riietust ja pikki pükse. Püksisääred tuleks topida sokkide või kummikute sisse. Kasutada tuleks ka puugitõrjevahendeid nii nahal kui riietel. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleb alati kontrollida kogu keha, pöörates erilist tähelepanu nahavoltidele, sest puukidele meeldivad keha niiskemad piirkonnad, näiteks kaenlaalused, põlvetagused, kubemepiirkond, vöökoht ja rinnaalused. Väikseid lapsi peab üle vaatama erilise hoolega, kontrollides pead, kaelapiirkonda ja kõrvataguseid, seal esineb puuke kõige tihedamini. Ei tohi unustada ka riideid, kotte ja muid kaasas kantavaid asju, sest puugid võivad ka seal oma võimalust oodata.

Kuidas puuki eemaldada? Mis saab siis, kui kõigest hoolimata sattusid puugi ohvriks? Kas paanikaks on põhjust? Vaatame fakte. Borrelioosi nakatumist põhjustav bakter Borrelia burgdorferi paljuneb puugi süljenäärmetes ning kandub inimestele puugihammustuse järgselt. Minimaalselt kulub nakkuse saamiseks 17-24 tundi, kuid tõenäolisemalt toimub ülekanne 36-48 tunni pärast. Seega puugi kiire eemaldamine vähendab oluliselt borrelioosi nakatumise ohtu.

Puuk tuleb haarata võimalikult pea lähedalt, aga mitte väga kõvasti. Tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest. Eemaldamisel võivad abiks olla pintsetid või peeneotsalised tangid. Haarates nii naha lähedalt kui võimalik, tuleb puuki tõmmata ettevaatlikult ülespoole, püüdes teda tervena eemaldada. Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga ning seejärel desinfitseerida. Kui ise puuki kätte ei saa, tuleb vajaliku abi saamiseks kindlasti pöörduda arsti poole. Oodata, kuni puuk ükskord ise hammustuskohast välja ronib pole ei mõistlik ega ka ohutu.

Millised on borrelioosi sümptomid?

Hammustuse järgselt peab hoolikalt jälgima borrelioosile viitavate sümptomite tekkimist.

Kõige tavalisemaks sümptomiks on hammustuskohas tekkiv punane nahalööve, mis ilmub mõni päev kuni nädal pärast puugihammustust. Enamasti on tekkiv lööve kindlapiiriline, 5 cm või suurema läbimõõduga. Koos sellega võivad inimest vaevata väsimus, palavik, peavalu, kaelalihaste kerge jäikus, liigesvalu ja lihasvalu.

Kuid tuleb siiski meeles pidada, et nende sümptomite olemasolu nahalööbe puudumise korral ei viita ilmtingimata puukborrelioosile. Lööve hammustuskohas võib nahal püsida kuid, aga varem või hiljem kaob see ise. Samas ei pruugi kirjeldatud tüüpilist nahalöövet alati tekkida. Punakas lööve, mis ilmub hammustuskohas mõni tund pärast puugihammustust, on seotud pigem naha ülitundlikkusega.

Hiljem võib borrelioosi tagajärjel tekkida ka muid vaevusi nagu näonärvi halvatus (silm ei lähe kinni, suu nurk üles vm); ninatiivale või kõrvalestale sinakas-punakas valutu sõlm; liigesepõletik ning vahel võib kaasneda ka meningiit.

Kuidas saada teada, kas sul on borrelioos?

Borrelioosi diagnoosimisel tuleb arvestada eelkõige sümptomite ja puugihammustuse olemasoluga. Abiks on kindlasti ka meditsiinilaboris uuringute teostamine. SYNLABi erapatsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE on võimalik tellida Puukborrelioosi pakett, mis sisaldab puukborrelioosi kaheastmelist diagnostikat. Sõeltestina kasutatakse borrelioosi spetsiifiliste IgM ja IgG antikehade määramist, mis muutuvad veres määratavaks tavaliselt 4 kuni 6 nädalat peale nakatumist. Negatiivne tulemus viitab nakkuse puudumisele või varajasele infektsiooni staadiumile. Kui negatiivsest testitulemusest hoolimata tüüpilised sümptomid püsivad, on soovitatav antikehade analüüsi korrata umbes 4 nädala pärast.

Kui sõeluuringu tulemused osutuvad positiivseteks, kinnitatakse need laboris spetsiifilisel immunoblotmeetodil. Sellise kinnitava uuringu positiivne leid eristab värsket ja varem läbipõetud puukborrelioosi.

Kuidas borrelioosi ravitakse?

Positiivse tulemusega tuleb ravi saamiseks koheselt perearsti poole pöörduda. Arsti visiidiga ei tohi viivitada ka ülalkirjeldatud punase nahalööbe tekkimisel, sõltumata antikehade analüüsi tulemustest.

Puukborrelioosi diagnoosi korral määrab raviarst antibiootikumikuuri. Üldiselt allub haigus ravile väga hästi, mistõttu selle kulg ei veni ning raskeid kõrvalnähte esineb üsna harva.

Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ning on alati oht nakatuda uuesti, seega ka edaspidi peab nakatumise vältimiseks järgima ennetavaid soovitusi.

Tekst: Olga Maiorova, meditsiinilabori SYNLAB laborispetsialist
Väljaanne: Õhtulehe lisa Labor tervise heaks
Avaldatud 31.05.2017