4 maksavaenulikku tegurit 14.02 2019


4 maksavaenulikku tegurit

Maksa tervisele ei osata sageli pöörata piisavalt tähelepanu, sest sellega seotud haiguseid peetakse ekslikult vaid alkoholiga liialdajate tervisemureks. Kuna maksal, keha suurimal siseorganil, ei ole valuretseptoreid, ei tunne inimene maksa valu ega oska seetõttu midagi kahtlustada. Samas võib ka ebaspetsiifiline sümptom viidata maksavaevusele, näiteks isutus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, ebaselge põhjusega kaalulangus või kaalutõus, kõhuvalud jm.

Maks täidab organismis mitmeid olulisi ülesandeid sh osalemine seedeprotsessis, kahjulike ainete kõrvaldamises ja teatud vitamiinide säilitamises. Seetõttu mõjutavad muutused maksas kogu organismi toimimist.

Maksa tervist kahjustavad neli peamist tegurit:

  1. Alkohol on maksahaiguste üks sagedasemaid põhjuseid. Alkoholi tarvitamine ka väikestes kogustes võib põhjustada maksa rasvumist. Äratuntavad sümptomid sellel puuduvad. Alkoholi tarvitamisest loobumisel maks taastub. Pikemaajalisel alkoholi liigtarvitamisel võib tekkida juba tõsisem haigus – alkoholhepatiit. Ka siin taastub maks kergemate vormide puhul täielikult, kui joomine lõpetada. Raskematel juhtudel võib haigus olla eluohtlik. Krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks on pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke. Maksatsirroos on kogu maksa haarav struktuurimuutus, millele on iseloomulik maksarakkude hävimine ja asendumine sidekoega. Maksatsirroosi puhul ei ole maksa taastumine enam võimalik, tegeleda saab vaid sümptomite leevendamisega.

 

  1. Vale toitumine ehk pidev rasvase, vürtsika ja suitsutatud toidu söömine ning ebaregulaarsed toidukorrad, nt peamine toidukord on päevase kiire tempo tõttu alles hilja õhtul. Maksahaiguste vältimiseks on soovituslik pöörata tähelepanu süsivesikute, lipiidide kui ka valkude tarbimisele, et need oleksid kvaliteetsed ning tarbitud õiges vahekorras. Oluline on jälgida, et tarbitud kalorid vastaksid vajadustele ja võidelda ülekaalu tekkimisega.

 

  1. Viirushepatiidid (A, B ja C). A-hepatiit kulgeb tavaliselt ägeda haigusena. Nakatuda võib saastunud toidu, vee või käte vahendusel ja tegemist on ühe sagedama reisil saadud haigusega. B- ja C-hepatiit võivad kulgeda aga aastaid märkamatult. Sageli muutuvad need hepatiidid krooniliseks. B-hepatiiti põhjustav viirus (HBV) on kõige nakkusohtlikum, levides eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorra ajal sperma ja tupevedeliku kaudu, aga ka otsesel kontaktil nakatunud verega. C-hepatiit levib peamiselt nakatunud vere kaudu (nt emalt lapsele, nõelte kaudu narkootikumide süstimisel, tätoveerimisel ja keha augustamisel), viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. A- ja B-hepatiidi suhtes on võimalik end vaktsineerida, kuid C-hepatiiti nakatumise vastu vaktsiini ei ole. Hepatiitide hilistüsistuseks on maksatsirroosi välja kujunemine.

 

  1. Paljude ravimite ainevahetus toimub maksas. Seetõttu võib mõnede ravimite pikka aega või suurtes annustes võtmine põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid — need võivad kahjustada maksarakke ja tekitada neis pöördumatuid muutusi, pärssides sellega maksa tööd.

„Maksarakkude seisundit, toitumise, ravimite ja alkoholi mõju maksale ning viirushepatiitide esinemist on lihtne kontrollida vereanalüüside abil. Tulemused saab võtta aluseks toitumise korrigeerimiseks ja motiveerimaks inimest alkoholist loobuma või ravi saamiseks,“ selgitab laboriarst dr Anneli Raave-Sepp maksanäitajate kontrolli olulisust. Ta toob välja maksa tervisliku seisundi hindamiseks olulised vereanalüüsid: alaniini aminotransferaas (ALAT), gamma glutamüüli transferaas (GGT), aluseline fosfataas (ALP), bilirubiin ja prototrombiini aeg ning B- ja C-hepatiidi analüüsid. Alkoholi mõju organismile võimaldavad hinnata hemogramm ja selle koosseisus määratav erütrotsüütide keskmine maht (MCV), GGT, ALAT, aspartaadi amonortansferaas (ASAT) ja süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT). Vaata lähemalt labori patsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE.