Meeste tervis 25.10.2021


MILLINE ON EESTI MEHE TERVIS?

Arenguruumi on, kuid Eesti mehe südametervis muudkui paraneb. Tunnustatud eksperdid vastavad, kuidas südame-varesoonkonna tervist hoida ja kontrollida

„Nii nagu on keeruline jõuda viie rikkama, on keeruline jõuda ka viie tervema riigi hulka, proovima aga peab,“ kirjeldab Medita kliiniku meestearst ja uroloog Kristo Ausmees Eesti mehe tervist ja toob välja, et meie meeste tervis on Euroopa keskmine. Ta lisab, et tulemus sõltub inimeste terviseteadlikkusest, mis täna nooremate meeste hulgas on kindlasti tõusuteel.

Tunnustatud kardioloog, PERHi ja Confido arst prof Margus Viigimaagi rõhutab, et aastatega on südametervis Eestis oluliselt paranenud ja inimesed on muutumas järjest terviseteadlikemaks. “Kuni 65-aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on alates 1994. aastast nii meeste kui naiste seas vähenenud üle 50%. Viimase 15 aastaga on see vähenemine olnud meeste seas 40% ja naiste hulgas 30%,” toob professor välja statistika. Samas on südame- ja veresoonkonnahaigused valdavad surmapõhjused Eestis, võrreldes vähiga, esineb neid üle kahe korra rohkem (vahekord 8000/3800). Ka meditsiinilabori SYNLAB Eesti laboriarst dr Meeli Glükmann kinnitab, et kuigi südamehaigustesse suremuse tase on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme sellele oluliselt lähenenud.

Aga miks on meeste tervis naiste omast kehvem?

 

REGULAARNE INVESTEERING TERVENA ELATUD AASTATESSE

Eesti meeste oodatav eluiga 2020. aasta seisuga on 74,4 aastat, kusjuures neist tervena elatakse 55,5 aastat. Sellises vanuses mehed seavad sageli endale väga kõrgeid eesmärke või otsustavad, et nüüd on lõpuks aeg hakata elu nautima. Et füüsis siis vaimule jalgu ei jääks, tuleb oma tervisesse aegsasti järjepidevalt panustada. Õnneks on meeste terviseteadlikkus viimasel ajal tõusnud. Seda kinnitab ka statistika, et 2019. aastaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud tervemana! Laboriarst dr Jüri Laasik annab nõu, milliseid verenäitajaid peaks mees oma hea tervise huvides jälgima.

Meeste tervisekäitumine on loomu poolest riskialtim ja „mehed ju ei nuta“ vaimus jõuavad paljud arsti juurde alles viimases hädas. Kahjuks võivad mitmed tervisehädad, mis hiljem väga raskete tagajärgedega lõppevad, alata suhteliselt tagasihoidlike sümptomitega. Nende algeid on siiski võimalik paljudel juhtudel varakult avastada ning üheks lihtsaimaks mooduseks on oma tervise regulaarne kontrollimine vereanalüüside abil. Veri ühendab meie keha erinevaid kudesid ja organeid ning kannab seetõttu endas palju informatsiooni nende seisundi kohta. Tänapäeval on isegi suguhaiguseid, eesnäärme vähi ning südame-veresoonkonna haiguste riski jpm võimalik kontrollida vereanalüüside abil.

SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik annab mehelt mehele soovitusi, milliseid verepõhiseid tervisenäitajaid võiksid mehed 1-2 aasta tagant kontrollida.

 

3 ÜLLATAVAT PÕHJUST, MIKS ON MEHE TESTOSTEROONI TASE MADAL

Mehe testosterooni tase jõuab oma tippu umbes 20 aasta vanuses. Seejärel hakkab tase aeglaselt langema ning alates keskeast kukub see ligikaudu 1–2 protsenti aastas. Rohkem kui kolmandikul üle 45-aastastest meestest on testosterooni tase madalam, kui seda võiks pidada normaalseks, ütleb SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Testosteroon võib väheneda mehel näiteks stressi, alkoholismi, mõnede ravimite tarvitamise või östrogeenteraapia tõttu. Arsti sõnul võib aga nii mõnelegi üllatuseks olla, et testosteroon võib väheneda ka tugeva kestvustreeningu, obstruktiivse uneapnoe ja anaboolsete steroidide kuritarvitamise tõttu.

 

ARST VASTAB LEVINUMATELE KÜSIMUSTELE TESTOSTEROONI KOHTA

Usutakse, et testosteroon on see, mis teeb mehest mehe. Olgu kõne all musklid, seksuaalsus või mehe karjäär. See on ka põhjus, miks levivad Interneti foorumites ja potsatavad toimetuste postkasti meestelt küsimused testosterooni ja selle mõju kohta. SYNLABi laboriarst vastab neist levinumatele.

Testosteroon on meessuguhormoon, mida meestel toodavad eelkõige munandid. SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik kinnitab, et testosteroon toetab meestele omaste joonte väljakujunemist nagu madalam hääletämber ja karvane rind. Lisaks mõjutab see spermatosoidide arengut ja hulka, eesnäärme talitlust, libiidot, samuti lihasmassi ja -jõudlust.